Reis Tartu – Elva (kiirliin) algas Tartu bussijaamast, kus reisijad kogunesid, oodates põnevusega, millal nende kaubik-ei-(bus) liin 447 peatub värviliste telliskodade vahel. Hämar hommik õhku täitis kerge udu ja linnulaul, mis tõi meelde, et seiklus on kohe-kohe algamas.

Teekonna esimene pool möödus kiiresti, kui buss tormas Tartu linna äärest välja. Puude rohelus ja avarad viljapõllud voogasid mööda akent, pakkudes pilgu heitmiseks kaunist Eestimaa maastikku. Reisijad naeratasid üksteisele, jagades omavahel lugusid ja unistusi, mis mõjutasid sõitu veelgi toredamaks.

Vahepealsed piirkonnad, kus buss peatus, olid täis sõbralikke külakesi ja lummavaid maastikke. Liini 447 võimaldas reisijatel kogeda Eestimaa kultuuri ja loodust, kui nad möödusid põldudest ja metsadest, mis kõik jutustasid oma lugusid. Loovuse ja loodusjõudude kohtumise kohas tundus iga peatuse aeg peatusena elus.

Lähenedes sihtkohale Elvale, hakkasid reisijad ärevust tundma. Teel nähtud mälestused ja naerud olid teinud sellest sõidust midagi erilist. Uudishimu ja põnevus täitis õhku, kui buss liikus elavamaks muutuva linnaruumi suunas.

Kohale jõudmine oli nagu unenäo täitumine. Tartu – Elva (kiirliin) lõpetas oma teekonna, jättes reisijatele mälestused ja lootuse tulevaste seikluste osas. Buss peatus, uksed avanesid ja kõik astusid välja, valmis avastama, mida Elva neile pakkuda võiks.