Reis Bussiga liinil 104 algab alati erilise elevusega. Rapla peatuses, kus igapäevaelu helid sulanduvad bussisõitjate ootusärevusse, astuvad reisijad ühte ja samasse sõidukisse, et alustada teekonda, mis viib neid Tartu südamesse. Hämar hommik tõukab elu liikuma, tuues kaasa nii noored kui vanad, kõik loodavad seiklustele, mis neid ees ootavad.

Teekonna esimene pool kulgeb läbi kaunite maastike. Buss sõidab läbi Roheliste põldude, kus tuuleiilid paitavad viljakandvaid maapindu ja taevas on täis pilvi, mis toovad endaga kaasa lootust vihmale. Igale pöördele järgnevad uued vaated, mille keskmes on Eestimaa loodus, mis kutsub avastama endid ja inimesi, kes seal elavad.

Vahepealsed piirkonnad on nagu lühikesed peatükid suuremast romaanist. Türi, Paide ja Põltsamaa, igaüks neist kannab endas omamoodi lugu, mis peegeldub linnade ja külade elurütmis. Uutelt reisijatelt voolavad vestlused, naer ja jutuajamised, luues soojuse isegi külmemates hetkedes.

Lähenedes sihtkohale, muutub reis järjest elevamaks. Buss sõidab Tartu suunas ja mööda aknast vilksavad tuttavad maamärgid, mis äratavad mälestusi ja ootusi. Ritsikad ja lindude laul kostuvad peaaegu nagu tervitus, mis kutsub teed jätkama.

Kohale jõudmine on alati eriline hetk. Buss peatub Tartus, ja reisijad astuvad välja, tuuleiil silitamas nende nägusid ning uue päeva võimalused avardumas. Üheskoos astuvad nad edasi, valmidusega avastada, mis see linn neile pakkuda võib. Nii lõppeb üks teekond, kuid algab uus seiklus, mis ootab avastamist.